korteri otsingul

nüüd seisab ees "põnev" aeg korteri otsingu näol. Tahaks kesklinna, kuid samas mitte kaugel vanalinnast, et saaks ikka jalutada, kui tuhin peale tuleb...nii lahe on suvepäeva hommikul panna suured cucci mucci diori tumedad päikeseprillid ette, kallid riided selga ja kruiisida vanalinna välikohvikusse värsket apelsinimahla jooma ja hommiku kappukiinot rüüpama:) ise samal ajal jälgides kõike ümber toimuvat ja kaardistada elu, inimesi :P nii et nõudmised on suured ja pakkumine just mitte nii hea :( aga eks näis, mis leiab...

kas tänane päev veel päikest toob?!

Hommik algas nagu ikka....liialt vara, kuid mis teha. Töö vajab tegemist.
päikest ei paistnud ei kusagilt hommikul, seda ka mitte töö juures, ei tea küll miks?!
Saegli mõtlen, et miks küll inimesed on nii erilised ühte pidi ja samas nii sarnased...vahel võib väike naeratus päästa inimese päeva ja ka "päike" võib niimoodi välja tulla...ei ole vaja olla reserveeritud ja tähtis ja kui on ka mingi põhjus olla solvunud, siis seda tuleks ka välja näidata...et kõik mõistaksid ühtemoodi ja arusaadavalt.
Ei ole loodud käsiraamatut, et mõista kõiki inimesi ja nende loomusest tulenevaid eripärasi, mõttemaailma...
aga muidu on kõik nagu alati superlux....hommikune kohvi helga-laka juures oli nagu alati rauxiga lõbus, ei tea küll miks, kuid me oleme küll võitmatu tiim igatpidi :P
Hääd päeva ja päike tule välja :)